Noored eestlased, kes kuuluvad aastatuhandete põlvkonda, kaaluvad üha enam välismaale elamist tajutud Ida-Euroopa väärtuste tõttu, selgub Tartu Ülikooli teadlaste värskest uuringust. Kuigi majanduslikud tegurid mängivad olulist rolli, mõjutavad nende otsuseid ka kultuurilised arusaamad.
Tartu Ülikooli etnoloogia teadur Terje Toomistu märgib, et hoolimata soovist maailma avastada, seab üle 80% noortest eestlastest välismaal elades endiselt oma eesti identiteeti esikohale. Uuringust selgub aga nähtus, mida nimetatakse „afektiivseks vastuoluks“, kus uhkuse ja nostalgia tunded Eesti suhtes eksisteerivad kõrvuti häbi- või pettumustundega teatud ühiskondlike aspektide suhtes.
Uuringus tuuakse esile erinevaid tegureid, mis mõjutavad rändeotsuseid. Kuigi paljud lahkuvad paremate majanduslike väljavaadete või isiklike põhjuste tõttu, takistab tagasipöördumist sageli mure majandusliku elujõulisuse pärast Eestis. Hirm ebapiisava palga ja elamistingimuste ees on endiselt märkimisväärne takistus tagasipöördumisel.
Toomistu rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele diasporaa-poliitikale, tunnistades, et rändeküsimused on seotud laiemate ühiskondlike ja majanduslike teguritega. Atraktiivsete elutingimuste loomine ja kultuuriliselt rikkaliku keskkonna edendamine on oluline, et soodustada tagasipöördumist ja hoida talente.
Uuringus rõhutatakse, kui oluline on tegeleda ühiskondlike väärtuste ja majanduslike võimalustega, et tagada, et Eesti jääks 21. sajandil atraktiivseks sihtkohaks oma noorte diaspora jaoks.
Lisateave: https://news.err.ee/1609334418/millennials-might-prefer-to-live-abroad-due-to-eastern-european-mentality-in-estonia
