Tartu Ülikooli teadlased arendavad väikest, ämblikulaadset robotit, mis on loodud selleks, et sooritada õrnu liigutusi parema osavusega. Selle uuendusliku projekti eesmärk on luua ämblikute loomulikest liigutustest inspireeritud robotid, mis suudavad navigeerida keerulistes keskkondades, näiteks katastroofipiirkondades, et aidata päästetöödel.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi pehme robootika dotsent Indrek Must hoiab oma kabinetis inspiratsiooniks särge. Tema uurimistöö põhirõhk on aga robotjalal, mis on modelleeritud Eestis levinud kurgirohelise ämbliku eeskujul. Need „ferobotid“ (feromoonrobotid) imiteerivad ämbliku jala välist skeletti ja liigendistruktuuri, pakkudes uut lähenemist robotliikumisele.
„Ämblik on sisuliselt suur vedelikuga täidetud konteiner,“ selgitas Must. „Seda konteinerit kasutatakse liikumiseks, nii et me jäljendasime ühte ämbliku jala liigestest.“ Tema töörühm uurib koostöös Itaalia Tehnoloogiainstituudi Bioinspireeritud pehme robootika uurimisrühmaga ämblikute kehas olevaid vedelikke. Ämblikute jäik eksoskelett sulgeb endasse vedeliku, mis võimaldab paindlikku liikumist - see on omadus, mis praegusel robootikal puudub.
Tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Valdur rõhutas bioinspiratsiooni tähtsust. „Bioinspiratsiooni puhul on mõistlik vaadata, mida evolutsioon on saavutanud miljardite aastate jooksul, ja võtta parimad funktsionaalsed elemendid,“ ütles ta. Meeskonna eesmärk on ühendada erinevate liikide kõige kasulikumad aspektid olemasolevate tehniliste lahendustega, mitte lihtsalt jäljendada konkreetset organismi.
Oma praktika ajal Itaalia Tehnoloogiainstituudis trükkis Valdur 3D-trükiga robotjalgade välisskeleti. Robotjalg sisaldab liikumiseks vajalikku lihast, lihast välisskeletiga ühendavat kõõlust ja elektrit juhtivat elektrolüütilist lahust. See lahendus annab robotjalale paindlikkuse ja osavuse.
„Ämblikud on eriti osavad liikuma looduses ja keerulistes keskkondades, näiteks katastroofipiirkondades ja rusudes,“ märkis Must. Pehmete robotite liikumine tuleneb nende ehitusest ja koostisest, mistõttu sobivad nad hästi sellistes keerulistes keskkondades navigeerimiseks.
Valdur rõhutas roboti võimet suhelda delikaatselt looduslike objektidega, nagu lilled ja lillepungad, näidates selle potentsiaali keeruliste ülesannete täitmiseks.
Indrek Musti ja Kadri-Ann Valduri uurimus on avaldatud ajakirjas Advanced Functional Materials, mis näitab nende teedrajavat tööd pehmete robotite paindlikkuse ja osavuse suurendamisel bioinspiratsiooni abil. See arendus lubab erinevaid rakendusi, sealhulgas otsingu- ja päästeülesandeid katastroofipiirkondades.
